reede, 16. detsember 2016

Kindad tütrele

 Need kindad kuuluvad sama teema alla, mis eelmisedki. Vahest on nii, et läheb mingile ühele paikkonnale iseloomulik rohkem korda kui teine. Ühe paari kudumise ajal mõte jookseb juba järgmiste kinnaste juures ja kui ilusaid mustreid ette satub, siis tulebki neid rohkem. Pildil näha olevad on väikesele käele, silmuseid vardal 19, tervel ringil 76. Valge lõng on villane8/2, tumesinine 7/2, vardad ikka 1,5, aega kulus 22 tundi. Kinda laius 9 cm.

pühapäev, 11. detsember 2016

Kindaralli

















 Selle talve kindakudumisralli algas juba novembris. Tegelikult oli asi selles, et üks kuueaastane neiu leidis, et tema emmel on maailma kõige ilusamad kootud kindad ja tema tahab ka selliseid saada. Kuna minu lapsed on juba suured, siis oli päris keeruline kohanduda väiksemale käele kudumisele. Ja see lapsekäsi polegi nii väike, kui arvasin olevat. Tegelik suurus vastas väikesele naisekäele. Silmuste arv ühel vardal oli 18, kokku tervel ringil 72 silmust. Lõngaks villane 8/2 naturaalvalge ja tumesinine. Vardad ikka minu lemmikud 1.5. Ma olen huvi pärast ka alati aega võtnud, et kaua siis kulub, et kindapaar valmis oleks.  Kudumine, lõngaotste peitmine, pesemine ja aurutamine võttis kokku 22 tundi. Lõviosa võib muidugi kudumise arvele panna, no nii 99% kindlasti. Väike neiu on õnnelik ja mina ka, sest kindakudumisisu tuli tagasi ja need ei jää viimaseks.          

laupäev, 6. august 2016

Tikitud sussid

Vahest tuleb silmaringi ka natuke laiendada. No et saaks tikkimist erinevatel esemetel katsetada või umbes nii. Selle mõtte ajendil käisin kevadel ühel toredal koolitusel, kus sai oma tikandid sussiks vormistatud. No tuli nagu tuli, eks teinekord saab targem olla ja mõningaid vigu vältida. Ma olen kogu aeg arvanud, et kui ühte asja elus esimest korda teha, siis ei saagi tulemus olla kohe hindele 5. Põhimõtteliselt olen rahul, kui neid kuskil kanda ka oleks. . .

pühapäev, 15. mai 2016

Kampsiku lugu

 Talviti on aega kuidagi rohkem ja seda tuleb ikka sisustada näputööga. Noh, et igav ei oleks. Teraapilisest toimest võib ka muidugi pikalt kõneleda. See, mis ma ette võtsin, oli kunagine unistus endale kududa ja tikkida kampsun. No selline must kampsik, kust pealt värviline tikand hästi silma paistab. Tükid kudusin eraldi ja hiljem õmblesin kokku. Lõngaks villane 8/2 ja vardad 2,5. Kude pidi üsna tihe olema, et oleks võimalik hiljem tikandit teha, seepärast otsustasin *kanaihu* kasuks. Varrukate otstes ja allääres on vikeldused ja keerukorrad. Seljatükile kudusin veel kolmnurkse pikenduse alla serva, ehk nagu Muhus öeldakse, et see on nipp. Ma pean muidugi mainima, et kudumine võttis tohutu aja, nii natuke üle 100 tunni ja sinna juurde ei arvestanud ma natukest harutamist. Varrukaid alustades oli küll tunne, et see asi ei saa vist kunagi valmis. Motivatsioon oli maas ja kudumise teraapilisest mõjust on siinkohal juba raske rääkida. Tikkimine oli peaaegu lust ja lillepidu, aega võttis harutamine, või õigemini arusaamine sellest, et tuleb teha nii nagu oskad ja mitte katsetada utoopilisi meetodeid, kui sa nendega rahule ei jää.
 Kokkuvõtteks võib öelda, et tahtsin teha hästi, aga välja tuli nii nagu alati.

 Ja ikka selja peale ja varrukatele tuleb ka natuke tikkida, ning lisada näpuotsaga litreid. Need küll piltidelt silma ei paista, aga on täiesti olemas.

kolmapäev, 4. mai 2016

Tikitud taskud. . .

  . . . on seekord nutitelefonide tarbeks. No et oleks natuke ikka kaitset ka. Pehme ja soe nagunii, valmistatud mantlikanga ülejääkidest. Kaunistatud mõne piste ja värviliste lõngadega. Sees on puuvillane vooder ja kahe kihi vahel painduvast plastikust tugevdus ning kinnitus on ühe trukiga. Niipalju võin öelda, et minu enda oma on kestnud juba kaks aastat ja ennast igati õigustanud.
 Tänapäeval on telefonide kaasi saadaval igasuguseid ja erinevatele maitsetele. Kes seda isetehtut ikka tahab? Tuleb välja, et minu enda tutvusringkonnas on mõned inimesed, kes sellist edevust endale ihkavad.

neljapäev, 25. veebruar 2016

Suur kott

 Mõni aeg tagasi tekkis võimalus kangastelgedel kududa jupikese kangast. Ja siis ootas see kangajupikene kaua aega, millal mul tekib võimalus teda kotiks vormistada. Kangal on puuvillane lõim ja villane kude, labane sidus. Muidu igavat pinda muutsin elavamaks triipude tõmbamisega. Nendega on kohe nii tore mängida - ei otsinud mustris korrapära, vaid tuli nii nagu tahtis tulla. Lõppkokkuvõttes said mõlemad küljed täiesti erinevad. Minu arust sai rõõmus ja tore kott, mis mahutab päris palju. Mõõdud: kõrgus 41 cm, laius 45 cm,, põhja laius 12 cm. Sangade pikkus 56 cm.








 Põhiline koti ootus oli sangadega seotud. No ei ole selliseid võtta nagu tahaks. Lõpuks leidsin taaskasutuse näol 4 cm laiuse puuvillase püksirihma. Koti sees on puuvillane lilleline vooder kahe taskuga, millest üks sai ka luku ette. Kott on pealt tõmblukuga suletav.


reede, 12. veebruar 2016

Labakindad

Seda mustrit olen  varem ka kudunud. Ilus, lihtne ja efektne. Kinda põhivärv on siiski tumesinine, mitte hall, nagu juuresolevalt pildilt tunduda võib. Labaosa kirjamisel sai kasutatud valget ja helehalli villast lõnga. Randmeosa on valelapiline erinevate hallide toonidega. Silmuseid kokku 88, vardad 1,5. Lõngaks kahekordne villane, see mu lemmik ikka ja alati.